"kriuksusid" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 8 2 Kord oli ta katsunud loetleda neid tumedaid minuteid, mida veetilgad talle kätte mõõtsid, kuid peagi katkes ta haiges peas see kurb töö ja ta vajus uuesti tardumusse. Ühel päeval või ööl (mõlemad olid siin hauas ühte värvi) kuulis ta üleval pea kohal kõvemat kolinat, kui seda vangivaht harilikult tegi talle leiba ja vett tuues. Ta tõstis pea ja nägi üleval urka ukse või luugiprao vahel punakat valgust. Samal ajal ragises raske riiv, roostetanud luugi hinged kriuksusid ja ta nägi laternat, kätt ja kahe mehe jalgu, uks aga oli liiga madal, et nende päid näha. Valgus tungis talle nii valusalt silma, et ta pidi laud sulgema. Kui ta nad jälle avas, oli uks juba kinni, latern oli trepiastmele pandud ja üksainus mees seisis ta ees püsti. Must mungakuub langes tal alla kandadeni, samast riidest torp kattis ta nägu. Midagi polnud sellest inimesest näha, ei palgeid ega käsi. Ainult pikk must püstiseisev surilina, mille all siiski midagi elas