Kunstniku puudutuse vajalikkusest erinevates kunstivooludes
autori puudutust. Ent võimalik, et kunstnik ei tahtnudki midagi öelda. Võimalik, et ta tahtis
öelda üht, kuid meie näeme seal hoopis midagi muud − kas see on siis vale? Kas kunsti on
üldse võimalik valesti mõista? Tegelikult mitte. Kunstikogemuse aluseks on endiselt see
maagiline hetk, kui inimene kohtub kunstiteosega. Säärast subjektiivset kogemust ei asenda
miski. Hakati ju kunstiajaloo algusest juba kajastama esimeste kritseldustena tähelepanekuid
elust enesest, kas informatiivsel eesmärgil või esteetilisel eesmärgil. Kõik oli vaja üles
täheldada erinevatel ajastutel vastavalt võimalustele lähtuvalt kunstniku sisemisest tungist
jagada ja peegeldada oma kogemusi ümbritsevast.
Sotsiaalne staatus on siinkohal ebaolulise tähtsusega ühest küljest vaadatuna kuna kunagi
ei tea mis täpselt selle staatuse taga paikneb. Sellest olenemata on igalt tööl küljes
kunstnikule iseomane puudutus.