Kooli hirm.
jõudki hakkab tasapisi kaduma.Ma olen katki ja lõhutud.
Vihasena tõmbasin aknale ette kardinad, et takistada valguse pääsemist tuppa, ning haarasin siis
ette järgmise paberilehe, mis praegu veel puhas on, kuid mille ülesandeks saab tüdruku tunnete
endale võtmine, sest tüdruk ei taha enam midagi tunda, mitte kunagi. Ohates haarab ta kätte
pliiatsi ning langetab selle siis paberile.
"Ma ei jaksa kanda seda enam enda õlul. Pool minust on surnud "Kritseldasin ma paberi lehele.
Mis siis saab, kui ma poetan sellest kõigest kellelegi? Miks keegi ei taipa? Mu hinded on korrast
ära, ma ise olen nõrk ja jõuetu. Kas see tõesti välja ei paista?
Ühel hommikul vihma kallas justkui oavarrest, ma pidin jälle vastutahtmist kooli minema, kõik
see vaid oli minu sisse kogunenud, ma ei julgenud seda mitte kellegagi jagada. Kõik olid nii
rõõmsad koolis väljaarvatud mina, isegi mu parim sõbranna oli minu endi vastu.
Kell tirises ja oli aeg minna klassi