Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti). Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. Tegemist oli New Yorgis kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.70.ndate alguseks tekkis oma nime kritseldajaid paljuvõitu, ning tekkis vajadus oma nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, eri grafititegijad võtsid kasutusele erinevaid kirjastiile. Sellest arenesid välja erinevad grafitistiilid, nagu "throw-up", "piece", "wildstyle", "stencil" (sablooni abil tehtud grafiti), "mural" (tervet seina kattev grafiti) jm.Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse Ülo Kiplet, kes suutis suure osa Tallinna ja Tartu linna seintest, plankudest ja isegi
joonistustele, kujunditele. Esimene nn. moderne grafiti pärineb praeguse Türgi aladel olevast AntiikKreeka linnast Ephesusest. Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Grafiti ajalugu Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse 60.70ndaid USAs. Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. 70.ndate alguseks tekkis oma nime kritseldajaid palju, see põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks. Grafiti ajalugu 70ndate lõpupoole algab New Yorgis ka grafitivastane võitlus, põhjuseks üldine kuritegevuse kasv. 1980. aastate alguses sai aga grafiti meedia mõjul moeasjaks, jõudis kunstigaleriidesse. 1990.ndate alguses kasvas grafiti populaarsus just kõige enam Euroopas ja Jaapanis. Tänapäeval on eriti levinuks muutunud nii
Hiljem, 1790ndatel, uuristasid prantsuse sõjaväelased Napoleoni Egiptuse sõjakäigul sealsetele monumentidele oma nimesid. Seega on grafiti aastatuhandeid vana ning levinud erinevates maailma paikades. Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (näiteks "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti) 70.ndate alguseks oli nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus oma nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, eri grafititegijad võtsid kasutusele erinevaid kirjastiile. Sellest arenesid välja erinevad grafitistiilid, nagu "throw-up", "piece", "wildstyle", "stencil" (sablooni abil tehtud grafiti), "mural" (tervet seina kattev grafiti) jm. Nähtusesse suhtumine on kahetine ühelt poolt peetakse kunstiks ja teisalt vandalismiks,
annaabi.ee 
