Kristliku kunsti tekkimine
Varem tähistas karjase motiiv lambatalle kandvat
apollonlikku noormeest. Karjasest sai kristluses inimarmastuse (agaape) sümbol, “Hea
Karjase” figuur sümboliseerib Jeesust. (Onasch, Schnieper 2003)
Orant. Illustratsioon7
Hea karjase motiiv Rooma katakombi seinalt. Illustratsoon 8.
10
Jumalaema. Emadust ülistati ja kujutati juba arhailistes kultuurides, kritluses sai ka
emadus senisest erineva tähenduse. Seni au sees peetud viljakus muutus
tabuteemaks, jumalaema ei ole naine, vaid pühak. Maisest ja lihalikust
viljakuse võrdkujust sai pühalikkuse ja puutumatuse sümbol: “Varasemal ajal
koobastes austatud emakujud (…) paigutati nüüd templitesse ja universaalse
emaduse anonüümne esindaja asendati jumalustega, mis vähehaaval kaotasid
oma ktoonilise iseloomu ehk ühenduse maa ja viljakusega.” (Onasch,
annaabi.ee 
