Johann Gottlieb Fichte
,,Missugune filosoofia valitakse, sõltub sellest, missugune inimene ollakse." ,,Masin-
inimene" kaldub loomulikult dogmatismi, ,,Vabaduse-inimene" on idealist. Idealism seisab
kõrgemal tasemel, kuna see omalt seisukohalt suudab mõista dogmatismi, kuid dogmatism ei
suuda aru saada idealismi mõttekäikudest. Ka teatavad teoreetilised põhjendused räägivad
idealismi kasuks, kuna ainult see suudab tuletada meie kogemusmaailma mõlemad
kategooriad: teadvuse ja esemed.
Fichte arendas Kanti krititsismi absoluutseks idealismiks, milles ta täielikult hülgas ,,asja
iseeneses". Teadusõpetuse alusmõistuseks on ,,mina", mitte üksiku isiku mina, vaid üldine,
üleindividuaalne mina. ,,Mina" ei ole Spinoza substants, vaid puhas aktiivsus, teadvuse
kõlbeline tegevus. Oma aktiivsuse läbi jaatab mina iseennast või, nagu Fichte ütleb ,,asetab
iseennast". Endaasetamise läbi asetab ta ennast vastu ehk vastandab mitte-minale. Mina ja