Üldine Teatriajalugu II
unenägudesse. Sümboli kujund oluline, tunnete ja ideede võitlus. Tegevuskohaks saab olema
sisemus.
Valeri "Tarbetu tõde" laval võimatu kujutada elu tõepäraselt, tinglik on kõik, lavakujundus ka
tinglik täiesti. Meierhold lähenemas otsusele tallata maha naturalistliku teatri tõkked;
stilisatsiooni all mõistab üldistust, tingikkust, sümbolit; ajastu või nähtuse sisemine süntees.
Vaataja ei unusta, et ees on näitleja; teater on teater, tõepära pole võimalik.
Läbi kritiseeringute jõudis lavale mäng sümbolitega; uus nähtus. Dramaturgiliselt tegelaste
lahtiharutamine ja muukimine. Isiksus ei ole terviklik, vaid vastuoluline ja fragmentaarne.
Kõrvuti unistamine ja ärkvelolek, tõelisus ja fantaasia; mehelikkus-naiselikkus; teadvus-
alateadvus. Vastandumine. Oluline keele poeetiline musikaliseerimine.
Prantsuse sümbolistidele ühine Richard Wagneri teoste kultuslik kaustamine. Nägid Wagneri
teostes sümbolistliku liikumise alget
annaabi.ee 
