Kultuuriteooria kõik materjalid
jne
Jacques Lacan´i (1901-1981) psühhoanalüüs.
Alguses freudismiga flirtinud, lahknesid tema teoreetilised seisukohad lõpuks oma
vaimsest õpetajast sedavõrd, et ta oli sunnitud (õigemini heideti välja)
Rahvusvahelisest Psühhoanalüüsi Ühingust.
1964 aastal asutas ta Pariisis oma õppeasutuse, mis kandis küll
pretentsioonikat nime Létcole Freudienne. Teaduses käib nagu poliitikaski alati
küsimus algupärade järele (Stalin kui Marxi õige õpilane), vrd Foucault kritikat.
Tõsi, kogu selle lahtilöömine ei ole päästnud Lacani jagamast oma õpetaja
saatust: nagu viimanegi, on ka Lacan siiski viljakas erinevate kultuurinähtuste
analüüsis (nt filmisemiootika), kui et oleks aktsepteeritav psühhoogide ja
psühhiaatrite hulgas.
Lacani teoreetilised eeskujud.
Siin võib eristada kolme alussammast:
· Sigismund Freudi psühhoanalüüs
· Claude Levi-Strauss antropoloogiline struktualism
· Ferdinand de Saussure struktualistlik keelekäsitlus (selle kriitika ja
annaabi.ee 
