tulemusi kasutada piirseisundi tekke hindamiseks liitpinguse puhul. Jaotatakse kahte Otstes ja küljel olevate nurkõmbluste korral loetakse ligikaudsel arvutusel, et rühma: välismoment tasakaalustatakse jõupaariga külgõmblustes ja momendiga otsõmbluses. kriteriaalteooriad, mis esitavad piirseisundi kriteeriume. Iga kriteeriumi väärtus M 0,7 kh 2 = [ '] M = Aõ h + Wõ , kus A = 0,7ka , Wõ = 6 . Siit määratakse lihtsa teimi põhjal;
Normaalpinge σ mõjub lõikepinnaga risti. Iseloomustab aineosakesi laialirebiva või kokkusuruva jõudude intensiivsust Tangentsiaal- ehk nihkepinge τ näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. Tugevusteooriad on teoreetilised kaalutsusr, mis võimaldavad lihtsate tugevusteimide tulemusi kasutada piirseisundi tekke hindamiseks liitpinguse puhul. Jaotatakse kahte rühma: kriteriaalteooriad, mis esitavad piirseisundi kriteeriume. Iga kriteeriumi väärtus määratakse lihtsa teimi põhjal; fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: 1. III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria – sõltumata pinguse iseloomust tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku piirväärtuse (τmax= τlim). Tugevus on
1 2 Joonis 8.9 8.3.2. Tugevusteooriate olemus ja liigid Tugevusteooriad: = teoreetilised kaalutlused erinevate pinguste ohtlikuse (ehk piirseisunditeooriad) analüüsiks (oht = piirseisundi teke) Tugevusteooriad jagunevad üldiselt kaheks: · kriteriaalteooriad (vanemad) esitavad hüpoteese piirseisundi tekke peapõhjuse (piirseisundi kriteeriumi) kohta ning iga kriteeriumi arvväärtus määratakse lihtsa teimiga: suurima normaalpinge teooria (I tugevusteooria); suurima deformatsiooni teooria (II tugevusteooria); suurima nihkepinge teooria (III tugevusteooria); energeetiline teooria (IV tugevusteooria).
annaabi.ee 
