Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis
kui hästi on õpitud. Tegemist on kriteeriumhindamisega, mis tähendab, et et hinnatakse seda
kui hästi inimene püstitatud õppekriteeriumiteni jõudnud. See hindamismudel on hästi sobiv
ülikooli (Taylor 1994). Mina arvan, et see sobib ka oma olemuselt koolidesse samuti.
Eesmärk ei ole mingite tunnuste alusel klassifitseerida, vaid (üli)õpilasi, vaid hoopis vaagida
õpitulemusi, mis osutavad mida ja kui hästi on õpitu omandatud.
Juba 1918. Aastal väitis R.L. Throndike veenvalt , et kriteeriumhindamine on kõige
efektiivsem hindamise meetod, mis tõrjub võrdlemishindamise välja (Airasian Madaus 1972)
Endiselt on kahjuks levinud arusaam, et võrdlushindamsiest paremat ei ole ja hinnete
eesmärgiks on selektsioon. Isegi kui tegemist on kooliga, kus on põhimõtted paigas
reedavad kontrolltööde tegemine hindamise meetodi, koos hindamise aluseks võtud
metodoloogia nagu inimese võimed oleks normaaljaotuse järgi.