Õiguse alused loengu põhjalik konspekt
a) tahtlus: otsene, kaudne
b) ettevaatamatus: - kuritegelik kergemeelsus,
- kuritahtlik hooletus
Õigusrikkumise küsimuses, kuidas tuvastada seda, millal ning millises mahus on seejuures
õigusvastase teo toimepannud või kohustist rikkunud isik õigusnormis sätestatust tulenevalt
vastav põhjustatud tagajärje eest, ollakse tsiviilõiguses eri meelt.
Kokkuvõtteks: iga õigusrikkuja konkreetse süülise astme määratlemiseks pole tänini
praktiliselt ühtki objektiivselt täiesti ideaalset kriteeriuimide süsteemi, sest kõik on siin
suhteline ning kohtu koosseisu subjektiivset momenti pole praktikas võimalik lõpuni vältida.
Samas on süülisuse määratlemise objektiivsust võimalik alahinnata, sest üksnes süülisuse
ideaalselt täiuslik tegeliku astme kindlaksmääramine ja iga õigusrikkumise puhul tagaks
ideaalselt õiglase karistuse määramise. Seega üksnes viimasel juhul langeks kehtiv õigus
rakendamisel ideaalselt kokku õiglusega.
annaabi.ee 
