Vana-Rooma
valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Roomlased suhtusid
oma jumalatesse asjalikult selleks, et neilt midagi saada, tuli neid kohusetruult
teenida, mis tähendas eelkõige annetuste toomist. Jumalatele kõige
meelepärasemaks peeti loomade ohverdamist.
8) Jeesuse tegevus, õpetused ja imeteod olid nii tähelepanuväärsed et hakkas levima
arvamus, nagu oleks tegemist Krisutsega. Pärast Jeesuse hukkamist, süvenes usk
veelgi. Jeesust hakati pidama Jumala pojaks ja kujunes välja doktriin, mille kohaselt
Jeesus vabastab inimkonna nn pärispatust. Jeesuse õpilased hakkasid rajama uusi
kogudusi ja levitama seda, peagi jõudis see Rooma. Ristiusk sai Rooma riigiusuks,
sest Kristuse sõnum suutis köita nii lihtinimesi kui ka õpetlasi, vaeseid ja rikkaid, nori
ja vanu. Jeesus rõhutas, et Issanda palge ees loeb vaid inimese usk ja sisemine