kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. 2 küljest, 1 otsast looduslikult hästi kindlustatud. Teisele poole rajati kunstlik vall. Rõuge linnamägi.
kontrollima. ... vanimad põlispõldude jäänused nt Tallinna lähedalt Saha-Loolt (1992). Põllud olid 20x20 meetrised põllulapid, neid piiras põllupeenar (3-4 meetrit lai), paekivist aed ehk põllupeenar. Esines mitmeid paekivi hunnikuid. Tegu oli künnipõllundusega ja kasvatati otra ja nisu. ...kivikirstkalmed ehk matusepaigad. Maapealsed matused. Laipmatused. Kivist 3-8 meetrine ring, mille sisse oli pandud kirst. Kõik oli maa peale laotatud. Kivist kristu sisse oli pandud üks laip. Kirst oli suletud uuesti kividega. Lisaks sellele, et keskel oli laip, on matmiseks kasutatud ka kirstu ja kivist ringi kujulist ala. Ringi keskele arvati, et maeti pere tähtsaim liige. Kirstu ja ringi vahele oli maetud pere liimed. Nii maeti ühiskonnas väljapaistvamaid tegelasi. ... lohukivid. Suured kivid, mille peale olid tehtud 5-10cm läbimõõduga augud, sügavus ulatus 5 cm'ni. Neid on leitud Eestist umbes 1800
annaabi.ee 
