Hernhuutluse mõjud Eesti kiriku-ja kultuuriloole
kogukonnaks, mille liikmeks võisid saada usulist äratust ja isiklikku pöördumist kogenud
kristlased. Liikumine kujunes iseseisvaks evangeelseks vabakoguduseks, see tähendas seda, et
nad olid vabad riiklikust kontrollist ja oma usku praktiseeriti nii nagu õigeks peeti.
Vennastekoguduse eesmärgiks oli teha misjontöö ristiusustamata maades. Vennastekogudused
erinesid traditsioonilisest kirikust oma kristotsentrilise teoloogia, koguduseliikmete
jaotumisega kooridesse vastavalt nende soole, vanusele ja perekonnaseisule ning ka kohati
äärmustesse kalduva spirituaalsusega.4
Vennastekogudused Baltimail
Baltimaadesse jõudsid vennastekoguduste liikumine 1720ndate lõpul ja sai üsna pea
hoo sisse. Vennastekoguduse tegevusele Läänemere provintsides lõid eelnevalt soodsa pinnase
Halle pietistid, kes olid siinsetele aladele jõudnud pärast Põhjasõda. Pärast laastavat sõda ja