Kristluse põhijooned: 1. Monoteistlik ilmutus- ja lunastususund kolmainsusesse (trinitas) ehk kolmainu Jumalasse, kelle persoonideks ehk hüpostaasideks on Jumal kui looja (Jumal-Isana), Jumal kui lunastaja (Jumala Poja Jeesuse Kristusena) ja Jumala Püha Vaim (pühitsejana, trööstijana, õpetajana). Kolmainu Jumal on nende kolme ühtsus. Seda väidab kolmainu ehk triniteedi dogma, mis loodi vajadusest ühendada judaistlik monoteism õpetusega Jeesusest Kristusest kui Jumala Pojast, kelles kristoloogilise dogma kohaselt nähakse tõelist Jumalat ja tõelist Inimest. 2. Jeesus on sündinud neistsist Maarjast, kes eostati Pühast Vaimust (conceptio immaculata). 3. Aadama pattulangemise läbi on kõik inimesed tema pärispatu (peccatum originale ) edasi pärandamise tõttu patused. Jumala vastu patustamise tagajärjeks on surm. 4. Jeesus kannatas ja suri ristil kõikide inimeste eest, et neid lunastada kuradi, patu ja surma meelevallast igaveseks eluks. 5
5. Õpetuslikud vaidlused neljanda sajandi kirikus. Esimene ja teine oikumeeniline kontsiil. Triniteediteoloogia. Donatism. Ariuslus. 325. aastal kutsus keiser Constantinus I kohale Nikaia I kirikukogu. Konstantinus I ei huvitunud niivõrd teoloogilisest debatist kuivõrd pragmaatilisest kaalutlusest läheneda mõjukatele piiskoppidele, et vastuvõetavad riiklikud otsused enam konsensuslikud oleksid. Nikaiasse kogunes väidetavalt üle 300 kirikuisa, arutati triniteediõpetuse üle ning ka kristoloogilise kaanoni üle. Tähtsaim küsimus 4. sajandil näis olevat, milline on triniteediõpetuses Isa ja Poja suhe kas Kristus Jumala pojana on oma isaga täiesti võrdne või vaid sarnane? Erinevaid seisukohti eristati nelja erineva mõistega. Homouusoslased uskusid, et Jeesus ja Jumal on olemusühtsed; homoiuusioslased, et Jeesus ja Jumal on olemuselt sarnased; homoislased, et Jeesus ja Jumal on vaid sarnased ning heterouusoslased, et Jumal ja Jeesus ei ole olemuselt sugugi ühtsed.
annaabi.ee 
