kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. 8.2.1 Ränidioksiid Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on , mis on liiva põhikoostisosa. struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekib kristallstruktuur. omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga, joonisel 8-8 on esitatud kristobaliidi elementaarrakk. Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike (kvartsi tihedus ainult ). Kuna side on tugev, siis omab kõrget sulamistemperatuuri (kvartsil 1710 C). võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas -s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud
12.2.1 Ränidioksiid SiO2 Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga, joonisel 12-8 on esitatud kristobaliidi elementaarrakk. Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike (kvartsi tihedus ainult 2,65 g/cm3). Kuna side on tugev, siis omab SiO2 kõrget sulamistemperatuuri (kvartsil 1710oC). SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas SiO2-s, kus nad paiknevad juhuslikult.