Romaani stiil
Ristiusk oli vahepeal vallutanud kogu Lääne-Euroopa. Karmi seadusega valit-
ses ta talupoeglikke kogudusi. Algkristlik sisemine usuind ja lunastuseigatsus
olid muutunud ühes ajaga pähetuubitavate õpetuste järeleuskumiseks, mille
üle valvas valjult võimas kirikorganisatsioon kogu oma preestrite,
piiskoppide, ülempiiskoppide, kardinalide ja paavstide hierarhiaga
(võimuastmikuga). Aja karmusele ja toorusele vastas samasugune usuvorm.
Mõõk ja rist olid selle aja kristlusegi võimusümbolid.
Neis kirikuis, mida nüüd jõukuse tõusuga kõikjal hakati ehitama, kohtamegi
uut kunstistiili, mida nimetatakse romaani stiiliks. See nimetus viitab stiili
tekkimisele ja valitsemisele Rooma endistes provintsides ja ta olenevusele
Rooma kristlikust ehitusstiilist (basiilika stiilist), samuti nagu praeguste
romaani keelte nimetus vihjab nende keelte võrsumisele lihtrahva ladina
keelest. Romaani keelkonna harunemisega paljudeks sugulaskeelteks