EESTI PULMA TRADITSIOONID
Pruudile pulmas vajaminevad annid ehk veimed hakkasid asenduma rahaga.
Kui pulmad juba paistsid, käisid peigmees ja pruut linnas poes. Mõrsjale osteti laulatuskleidi
riie, loor ja sõrmused. Jalanõud tegi tavaliselt külakinksepp, peigmehe mure oli aga pruut viia
mõõtu võtma ja pärast kingad kinni maksta.
Tavaliselt olid pulmakorraldajateks pruudi ja peigmehe vanemad ja aina enam hakkas ka
levima komme, et ka pulma kutsumine jäi nende õlule.
Laulatus
Üldiselt kujunesid pulmad kristlikumaks. Enam ei peetud pühaks abielu alguse hetkeks
pruudile tanu pähe panemist, vaid altari ees lausutud sõnu. See ei olnud mingi järsk pööre
arusaamades, vaid aeglaselt levinud suhtumine.19.sajandi teisel poolele hakati eelkõige kiriku
survel laulatust ja pulmapidu kokku viima. Nüüd mindi laulatusele suures pulmarongis. Juba
varasemast ajast laulatusega seotud ebausukombed püsisid jõudsalt edasi ja uusi tuli juurde.