Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
kannatused ei vii lunastuse ja igavese eluni. Tõsi, Baturini romaanides on olulisel kohal uuestisündide
ja elu igavese kordumise teema – kuid see pigem vastandub kui ühtib kristliku igavese elu
kontseptsiooniga. Igavese elu asemel usub Baturin “korduva kordumatusse“.
Eriti selgesti on elu korduvusmotiiv välja arendatud romaanis “Kartlik Nikas“, kus Nikase
kinnismõte on lõvilakkade kammimine. Kinnismõtte taustaks on Nikase eelmine elu, kus ta
kristlaspoisikesena 1. sajandil oli leidnud surma lõvide ette visatuna. Sellest maailma kurjuse
kehastumine sassis lõvilakkadeks. Nikase-romaani läbib korduvuste ja tagasitulekute ahel, idee, et
kõik, mis kunagi oli, on alati igal pool alles; see on omakorda loomulikult seotud romaani “Karu
süda“ korduva kordumatuse juhtmõttega: Karu-romaan juhindub arusaamisest, et kõik “kordus,
sarnanes eelmise päevaga – ja kõik oli kordumatu. Korduva kordumatus oli see, millepärast ta [Niika]
annaabi.ee 
