Kui ta asjad kokku oli pakkinud ja politsei jaoskonda hakkas minema mõtles ta ära joosta ja hüppas aknast alla. Ta kaotas politseid ära. Pärast seda ostis ta endale teised riided, et politseid ära ei tunneks teda. Ta mängis kodutut last. Ta küsis ühe naise käest raha kuni asi läks nii hulluks, et tuldi politsei. Politsei küsis Anja käest kus ta vanemad on, aga Anja ütles et tal pole. Nii viidigi Anja kodutute laste varjupaika. Varjupaigas kohtus ta 13-aastase Kristinaga(Vika Lobacheva). Kristinaga jooksid nad varjupaigast ära. Kristina tahtis minna Kasahstani oma vanaema juurde. Alguses ei tahtnud Anja temaga minna, kuid pärast mõtles minna. Nii nad rändasidki läbi Venemaa hääletates kui ka rongiga sõites. Anja poleks uskunud et Kristina talle nii kalliks saab. Kristiniga nad varastasid toitu poest kui ka magasid tuntmatutes kohtades. Juhtus väga palju kurbe asju. Nad käisid surnuaias, kus Kristina üldse ei tahtnud olla
2. PEREKOND Pere oli keskmine . Ema , isa ja kaks last , kuid need polnud tavalised lapsed. Nende andekus ja tahtejõud olid palju erinevad , kui paljudel teistel. Nad teasid mida tahavad ja kui palju selleks vaeva tuleb näha. Eks see tulenes kõik emalt ja isalt , sest tegu oli perekonnaga , kes elas vaid suusatamisele. Ema Ruth ja isa Anatoli olid jäänud juba NSV Liidu ajal hammasrataste vahele , seega jäi karjäär pooleli . Kristina õde Katrin , tegi algust koos Kristinaga , kuid juba alguses oli näha kumb on kõvem , kes pinget kannatab rohkem ning kes suudab anda enam , kui temas tegeliult leidub kõik lootused Kristinale. Pere oli alati kokkuhoidev , ei priistatud millegagi üle ega raisatud aega ühelegi ebavajalikule tegevusele. Lastel oli ka kõik olemas ning ka neil olid omad mängud ja mängida võis alati ,isegi , kui kellelegi tundus ,et kõik tiirles alati treeningute ümber . Katrinit ja Kristinat armastasid vanemad ühepalju
annaabi.ee 
