sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan Seek- vaestemaja 2. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid
Kristluse tähenduse määratlemisel eestlaste ajaloos on keskne küsimus loomulikult see, kuivõrd rahvas üldse tule ja mõõgaga toodud ning teadagi võõrfeodaalide huve kaitsva ristiusu omaks võttis. Eesti historiograafia avalik arvamus on üldiselt kaldunud seisukoha poole, et ristiusk oli orjastajatele ja rõhujatele üksnes silt ja et eestlased ei kujunenud kunagi ,,tõeliselt" kristianiseeritud rahvaks. Eestlaste ristimine oli kõigest väline, see ei toonud kaasa mingit kristianiseerumist, vaid üksnes tunde, et vabadus on kaotatud ja tuleb hakata kandma rasket iket. Muinasusundi säilitamine oli üks talurahva vastupanu vorme feodaalidele. Eesti talurahvas ei võtnud siiski täiesti omaks vallutajate poolt peale surutud ideoloogiat, vaid pidas kinni ürgkogukondlikust ajast pärit usundilistest kujutelmadest ja kommetest. Rahva visalt püsivat maagilist mõtteviisi on vastandatud kiriku ja eliidi religioossele mõttelaadile. Kristuse-eelsetele
annaabi.ee 
