Kirjandus- ja teatriteaduse alused
kõnes juurdunud. Ka kahehäälses kõnes tegutsevad kaks häält koos ja on teineteise
olemasolust teadlikud. See, et partnerid tunnevad teineteist ja ootavad teineteise
repliiki, määrab ära dialoogi struktuuri. Igasugune monoloog on dialoogi vorm,
dialoogilisus on aga peidetud. Kuid ka monoloogis on iga sõna kahehäälne ja
moodustab repliigi nähtamatu vestluskaaslase lausele. Iga tekst on vastus teisele
tekstile.
Bahtini dialoogi-mõiste võttis kasutusele Julia Kristewa 1969.a ,,Semiotike. Uurimusi
semianalüüsist". Asendas dialoogi mõiste intertekstuaalsuse mõistega. Tekst kujuneb
tsiteerimise protsessis. Eristab fenoteksti ja genoteksti. Hiljem kasutab neid R.
Barthes paarina teos/tekst. Kristewa fenotekst on valmis, lõpule viidud teksti osa,
genotekst on liikuv, kujunemis-järgus olev, tähendusi tootev tekst. Ta lükkab ümber
väite, et sõna või märk osutab vaid kindlale asjale või referendile. Kristewa väidab, et