Eesti loodusgeograafia konspekt
kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbristes inimeste poolt kuhjatud vall. Esimesena
pidas meteoriitset päritolu tõenäoliseks Julius Kalkun-Kaljuvee 1922. Aastal. Ivar Reinwald
tõestas kraatrite meteoriitse tekke 1937. Aastal. Seda kraatrit on uurinud paljud: Alfred Wegener,
Ago Aaloe, vello Lõugas, Tanel Moora, Anto Raukas, Siim Veski.
Kärdla kraater Hiiumaal. Vanus umbes 455 miljonit aastat. See avastati alles 70-80-ndatel. On
näha, et kraater on tunginud kristaslsesse aluskorda. Kraatritele on üsna tüüpiline ka keskel olev
tilk, tila. Tema läbimõõt on umbes 3 km.
Kõige uuem meteoriidikraater, mis on avastatud on Neugrundi meteoriidikraarter. See on
tekkinud umbes 470 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumis. Kraatri ringvall mandrijää poolt
siledaks lihvitud kristalse aluskorra kivimid (oinapead).
Lõuna-Eestis on paar tuntud meteoriidikraater. Üks on Ilumetsa Põrguhaud u 6000 aastat
(pärast jääaega). Turvast on veidi sisse settinud
annaabi.ee 
