Esiteks, keha balsameerimine. Siis keha pakkimine ja selle matmine. Slaid2 Esiteks, viiakse tema keha telki mida kutsutakse 'ibu' ks või 'puhastuskohaks'. Seal palsameerijad pesevad ta keha hästilõhnava palmiveiniga ja loputavad ta Niiluse veega. Slaid3 Üks palsameerijatest teeb keha vasakusse poolde sisselõike ja eemaldab paljud siseorganid. Nende eemaldamine on oluline kuna need on esimesed asjad kehas, mis hakkavad lagunema. Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda sisse, mis kuivatab need. Südant välja ei võeta kuna arvatakse, et see on intelligentsuse ja tunnete keskmeks ja inimene vajab seda ka hauataguses elus. Pika konksuga purustatakse aju ja tõmmatakse see ninakaudu välja. Slaid4 Keha on nüüd lõpuks kaetud ja täis topitud kristallsoodaga, mis selle ära kuivatab. Kõik vedelikud ja kaltsud(riideräbalad) palsameerimisprotsessist hoitakse alles ja maetakse koos kehaga. Slaid5 40 päeva pärast pestakse keha uuesti Niiluse veega.
Kõige üldisem naturaalse klaasi vorm oli obsidiaan - must - poolläbipaistev materjal, mis võib olla killuline või klombiline. Võib arvata, et obsidiaanist tehti tol ajal erinevaid tööriistu, relvi ning kaunistusi. Ei ole täpselt teada, millal klaasi esmakordselt valmistati, kuid W. Gasson, annab oma "Rooma ajaloos" vihje, kuidas arvatavasti avastati klaasi valmistamise saladus. Ta kirjeldab kuidas laev mille lastiks oli naatriumoksiid (looduslik kristallsooda) liikus mööda jõge. Kaupmehed kes läksid laevalt kaldale süüa tegema, kasutasid pottide toetamiseks naatriumoksiidi kamakaid. Kui poti alla tuli tehti, hakkas aga sooda kõikide imestuseks sulama ning segunes poti all kaldal oleva liivaga. Kaupmeeste üllatuseks tekkis sinna hiljem, kui segu oli ära jahtunud, läbipaistev tardunud kiht - see oli klaas. Hoolimata sellest, kus ja millal esmakordselt klaasi nähti, hakati seda esmakordselt meisterlikult valmistama Egiptuses.
kasutamine küpsetuspulbrina ja süsihappegaasi saamine laboris NaHCO3 + HCl = NaCl + H2O + CO2 Na2CO3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + CO2 Naatriumkarbonaati kutsutakse soodaks ja ta on tuntud nii veevabana, kui ka kristallhüdraadina Na2CO3*10H2O. Lahuste ülesannete lahendamisel tuleb muidugi soolas sisalduva veega arvestada M(Na2CO3*10H2O)=46+12+48+10*18=106+180=286 Seega sisaldab kristallsooda ainult 106 / 286 osa see on 37,1% soola (ja 62,9% vett) Kasutatakse klaasitõõstuses ja veepehmendajana. K2CO3 "potas" on puutuha põhikomponent. Nitraadid Väetise ja musta püssirohu koostisosana ( +puusüsi ja väävel) on tuntud kaaliumnitraat e "salpeeter"Leelismetallide nitraatide lagundamisel tekib nitrit 2KNO 3 = 2KNO2 + O2 . NaNO3 "Chile salpeeter" on ainus lämmastiku mineraal, suure hügroskoopsuse tõttu (imab veeauru) püssirohuks ei kõlba
Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 10 NaCl on keemiatööstuse üks tähtsamaid tooraineid ja tema maailmatoodang on umbes 150 miljonit tonni. Naatriumkloriid on lähteaineks näiteks NaOH, sooda, kloori, kloorlubja, naatriumi, soolhappe ja paljude teiste ühendite saamisel 2) Na2CO3 - naatriumkarbonaat Naatriumkarbonaati tuntakse rahvapäraselt soodana ja tema kristallhüdraati (Na2CO3*10H2O) kristallsooda ehk pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda on klaasi ja pesemisainete oluliseks tooraineks. Kuni 18. sajandini saadi soodat põhiliselt soodajärvedest ja merevetikate tuhast, hiljem ka puutuhast. Puutuhas on aga soodat vähe, mistõttu sooda saamiseks hakati üha rohkem maha raiuma metsi, kuni olukord muutus kriitiliseks. 18. sajandi
annaabi.ee 
