FILOSOOFIA arvestus
hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet
kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi
maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast –
lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse (Pojman 228-229).
9. Nietzsche: selge hoiak oli tal, ja kutsuti natsi vihkajaks. Tema arvates pole olemas
’’kristallpuhast teadust’’. Ja arvas, et reaalsus koosneb vahenditest.
Platonismi ümberpööramine- inimene on ideedega, iseseisev, uus, sõltumatu ja ilma
Jumalat. Einevalt Platonist ei pea Nietzsche inimese uhkuseks ja väärtuseks mõistust. Mitte
homo sapiens vaid homo natura. Igasuguse tunnetuse paratamatut seotust arendab Nietzsche,
kuigi fundamentaalselt ainult. Väitis, et me loome ise reaalsuse, kõige aluseks on loomine ja
tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused
annaabi.ee 
