kiirusega töötavate süsteemi komponentide vahel. Ühelt poolt kirjutab üks seade infopaketi oma kiirusega sisse ja teine seade loeb teiselt poolt oma kiiruseg paketi samas järjekorras välja. Kahe pordiga mälu Kahe pordiga mälu võimaldab samaaegselt kirjutada ja lugeda. Samaaegne kirjutamine ja lugemine eeldab, et adresseerimise, kirjutamise ja lugemise juhtimise loogika ja andmeedastuse kanalid on sõltumatud. Lugemise ja kirjutamise sõltumatus tõstab mälu hinda, sest kristallpinda on rohkem vaja. Assotsiatiivmälu Tavalistes mäludes määratakse aadress, mis viitab mingile mälu pesale, mille poole toimub pöördumine. Assotsiatiivmäludes aga ei osutata adresside mälu sõnale, vaid otsitakse sõna ühe osa sisu järgi ülejäänud sõnaosa või aadressi, kus see sõna asub. Kokkulangevus võib olla mitmes sõnas. 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). Strateegiad. Protsessorites on tihti eraldi loogikaskeem, mis tegeleb hargnemiste
Asünkroonsete asendussisenditega trigerid Viib trigeri algolekusse. Pooljuhtmälud Jagunevad kaheks: Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM): Staatilises pooljuhtsuvapöördusmälus (SRAM) on ifo salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemist on kiire mäluga, mida kasuatakse nt registermälus ja vahemälus. Kiiruselt suudab SRAM funktsioneerida protsessori taktsagedusega, aga sisaldab suhteliselt palju transistore, mis nõuab palju kristallpinda ja seega ei sobi suurte mälumahtude realiseerimiseks. Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM): Tavaliselt on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud DRAM-ina. Seal kulub ühe pesiku valmistamiseks üks transistor, samas kui SRAM-is on vaja neli kuni kuus transistori biti kohta. Info salvestatakse laenguna väljatransistoris. Tänu väiksemale transistoride arvule biti kohta on info tihedus kristalli pinnal oluliselt suurem. Kuivõrd ei ole olemas ideaalset
annaabi.ee 
