"Nana" Emile Zola
Ühel juulikuu õhtul saabus Nana
tagasi, ta läks kohe oma tädi juurde, kelle hoole all oli ta poeg Louiset.
Lousiet oli jäänud tuulerõugetesse ning suri paari päeva pärast. Nana oli
saanud ka nakkuse ning haigestunud tuulerõugetesse. Tema eest hoolitses
Rose Mignon , kes oli Nanad koguaeg vihanud. Nana sureb. Kõik käisid
teda veel viimast korda vaatamas ja lahkusid siis. Paljud olid teda näinud
viimastkorda etenduses Gate ja mäletasid teda nii :
Kui sikk ta oli kristallkoopa pildis oma ihuga! Ta ei öelnud ainustki sõna,
autorid kärpisid ta ainukese repliigi, sest seegi oli liigne. Parem juba üldse
mitte midagi, nii on nooblim; et publikul pead segi ajada, oli tal tarvis ennast
ainult näitada. Niisugust keha pole enam kellelgi; õlad missugused ja jalad
ja piht! Kas pole imelik, et ta on nüüd surnud?
annaabi.ee 
