I variant: 1)lihtsa kuupvoretahis, koordinatsiooni arv. Voreelemendi kohta tulevate aatomite arv. K6 Tähis: K6; koordinatsiooniarv k=6; n=8*1/8=1 2)asendustardlahuse kristallvore (lahustaja komponendi A kristallivore K12) milline on kristallivore baas? n=4 3)FD kuju komponentide osalise lahustuvuse korral, taasid selle koikides alades, nende tahistus ja sisu. 4)loetlege tardfaasid Fe-C-sulameis. Tooge nende tahistus, sisu ja C-sisaldus. · Ferriit (F): F=Fe(C); C-sisaldus: 7270C 0,02% ja toatemp. 0,01% F= Fe(C); C-sisaldus: 14950C 0,1% · Austeniit (A): A=Fe(C), C-sisaldus 11470C 2,14% ja 7270C 0,8% · Tsementiit (T): Fe3C; C-sisaldus: 6,67%
Cu (copper)- elektrikaablid, Lihtsad metallid (poor metals) Valentselektronid paiknevad p-allkihis. Lihtsate metallide sulamis- ja keemistemperatuur on madalam kui uleminekugrupi metallidel. Nende elektronegatiivsus on suurem, nad on pehmemad.Kuigi lihtsate metallide hulka kuuluvad ka germaanium, antimon ja poloonium, peetakse neid tihti metalloidideks ehk poolmetallideks. 4. Metallide kristallstruktuur. Kristallivõred. Polümorfism, isomorfism. Kristallivore tuubid: Primitiivsed ehk lihtsad (primitive, simple)- aatomid paiknevad ainult voreelemendi solmpunktides (tippudes) Ruumkesendatud (body-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb uks aatom voreelemendi sees diagonaalide solmpunktides Tahkkesendatud (face-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide solmpunktides Põhitahkkesendatud (base-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile
Vabad elektronid pohjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. · Metalliline side avaldub koige selgemalt aktiivsete metallide leelis- ja leelismuldmetallide korral. · Vahem aktiivsetes metallides esinevad lisaks metallilisele sidemele mingil maaral ka aatomitevahelised kovalentsed sidemed. Eriti margatav on kovalentse sideme osatahtsus siirdemetallide (d-metallide) korral. · Elektrongaasi mudeli jargi koosneb metalli kristallivore metalli katioonidest. Katioone hoiavad kristallis koos nende vahel kiiresti liikuvad (valiskihi) elektronid, takistades katioonide omavahelist toukumist. Vabalt ja korraparatult liikuv elektronide kogum moodustab uhise elektronpilve, mis ulatub ule kogu metallikristalli. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, seetottu nimetatakse niisugust elektronpilve "elektrongaasiks". Iooniline side
annaabi.ee 
