Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegses Eestis
Amme jõe ääres. Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, seetõttu oli klooster üsnagi tihedalt
seotud piiskop ja tema vasallidega.
Pea sada aastat hiljem kui Kärknat asuti rajama tsisterlaste linnuskloostrit Padisel (Padis).
1305. aastal saadi Taani kuningalt Erik Menvedilt ehitusluba, et rajada klausuur (kinnine
sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta
võõraid), mille järel saadi hakata varuma kohapealset kristalliteralist paasi. Ehitus kestis
vaheaegadega üle kahesaja aasta, kusjuures põhihooned pühitseti 1448. aastal. Nii nagu
mitme teisedki kloostrid, sekulariseeris Liivi ordu ka Padise kloostri Liivi sõja algul 1559.
Pärast müüki 1560. aastal hertsog Magnusele ja korduvaid käest kätte käimisi purustasid selle
rootslased piiramiste käigus 1580.
Linnas paiknenud tsistertslaste kloostritest tuleks nimetada ka Tartus asunud ja nunnadele
kuulunud püha Katariina kloostrit
annaabi.ee 
