Meditsiiniajaloo konspekt
embrüoloogia ja evolutsiooniõpetus. Teadlaskond võtab rakuteooria tema
universaalsuses vastu ja tekib õpetus histoloogia.
Selles kontekstis olulised mehed Heinrich Müller ja Rudolf Koelliker (1817-1905)
(viimane tegelikult esimene süstemaatiline histoloog). Nende õpilane oli omakorda
Rudolf Virchow (1821-1902), kes näitas, et rakud tekivad teineteisest jagunemise
teel omnis cellula e cellula. (Teooriat, muide ei võetud põrmugi hästi vastu pigem
taheti uskuda Schleideni nn kristalliseerumisteooriat, mille kohaselt uued rakud tekiks
rakkudevahelises ruumis.) Virchowi lähenemine oli ühest küljest oluline samm edasi
(lükkas ümber isetekkimise ideed, teisest küljest aga tekitas probleeme patogeensete
organismide (bakterite) rolli defineerimisel ja nendega võitlemisel. Asi oli nimelts
elels, et Virchow ei tunnistanud oma tööde valguses mingeid muid patoloogiad /
patogeene kui vaid nn rakupatoloogiat. (Samas viis see kaudselt jällegi vähktõve-
alaste käsitlusteni).
annaabi.ee 
