V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
jalgupidi vees seisid (nii oli see kahe silla vahel).
Siin lärmitsesid hommikust õhtuni pesunaised, kes kisendasid, lobisesid, laulsid jõe ääres
ja peksid kurikatega pesu nagu nüüdki. See Pariisi nurk oli üsna lõbus.
Ülikoolilinn koosnes nagu ühest tükist. Ta oli otsast otsani terviklik ja kompaktne. Need
musttuhat ligistikku asetsevat, terava otsaga, nagu ühest vormist valatud katust jätsid kõrgelt
vaadatuna mulje, nagu oleks siin tegemist ühe ja sama ainese kristallisatsiooniga. Tänavate
tujukalt väänlevad uurded lõikasid selle majade massi peaaegu korrapärasteks tükkideks.
Nelikümmend kaks õppeasutust olid siin kaunis ühtlaselt laiali külitud ja neid leidus igal
pool. Nende ilusate ehituste mitmekesised ja lõbusad katuseharjad olid samasugused
kunstitööd nagu lihtsad katusedki nende all. Õieti olid nad samad geomeetrilised vormid
ruudus või kuubis. Nad tegid kogumulje rikkamaks, selle ühtlust
117