4. Struktuur Keemilise struktuuri ebakorrapärasus on see mis muudab keraamilised kiud tugevamaks samas hapramaks. Kuid kiud moodustavad sidemeid tavapärase süsteemi järgi, mis tähendab et aatomid reastuvad korrapäraselt kolmemõõtmelise ruumilise struktuuri. Nad moodustavad tasandeid nagu korrused majadel. Käituvad kui määratud murdumispunktid. Kui sinna peale panna rõhku siis need murduvad kui õmblused riietel. Kui murdumiskoht jõuab naaber kristallini, siis murdumiskiirus muutub kiiremaks. Kui võrrelda metallidega siis seal käituvad aatomid kui viskoosne liim ja sidemed ei lagune nii kiiresti. Kristall tasapinnad võivad teineteisest mööda minna ilma, et nad laguneks. Kuna keraamilistel materjalidel on teistsugused aatomite vahelised sidemed, siis ei saa sellist plastilist käitumist olla aatomite vahel. Selleks et sidemed aatomite vahel oleks tugevamad püüdis Bonni ülikooli professor Martin
36. Miks on laseri töölehakkamiseks vaja saavutada pöördhõive mõnede energiatasemete vahel tema kiirguraines? Lk 79 Laseri kiirgama hakkamiseks on vaja saavutada pöördhõive mõnede energiatasemete vahel, kuna tänu sellele hakkab laser alles kiirgama. 37. Miks asetatakse laseris kiirguraine e aktiivaine paralleelsete peeglite paari vahele (optilisse resonaatorisse)? Lk 80 Kiirguraine asetatakse peeglite vahele, sest peeglini jõudes peegeldub see kristallini tagasi ja justkui lisab uue võimendi kristalli. 38. Kes leiutas laseri printsiibi? Lk 81 Laseri printsiibi leiutasid: Aleksandr Prohhorov ja Charles Townes ja Nikolai Bassov. 39. Kes ja millal valmistas esimese laseri? Lk 82 Esimese laseri, rubiinlaseri, valmistas 1960aastal, USA füüsik Theodore Maiman 40. Millised on laserkiirguse põhiomadused, mis lahutavad teda tavavalgustite valgusest? Lk 81 Laserkiirguse põhiomadused: koherentsus, üliaktiivsus ja elektromagneetilisus. 41
ole võimalik kasutada pudelite tootmiseks aknaklaasi ja kõige õigem oleks klaastaara värvi järgi eraldi koguda, sest see vähendav taaskasutatava toorme kvaliteeti. Klaasipuru läheb täiteainena paberi, värvide, kummi ja plasti hulka. Klaasipuuder annab huvitava tekstuuri ja võib ka toote omadusi muuta. 16 VIIDATUD ALLIKAD [1] M. Roosma käsikiri [Eesti klaasitööstus]. 1960. AM 296.1.67. Lk 9; A. Ruussaar. Võsaklaasist kristallini: Eesti klaasitööstused ja -disain 1920.-1930. aastatel. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2006. Lk 6. [2] Vikipeedia [Võrgumaterjal] Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Klaas [Kasutatud 01. veebruar, 2019] [3] Heiki Timotheus. ,,Praktiline keemia II" AS Bit 2003 [4]Peegelklaas [Võrgumaterjal] Available: http://www.peegelklaas.ee/ [Kasutatud 01.veebruar, 2019] [5]Aluminiumset [Võrgumaterjal] Available: http://www.aluminiumset
Samas on meie laserseadmed väga töökindlad kõigist toodetuist on tulnud remontida vaid paari eksemplari ning ka siis pisivigu. Pealegi saab Neweksi laseri kulunud detailid vahetada 5 minutiga, aga konkurentide toodete juures kulub selleks kuni pool päeva. Laserkristall Ardo Laur Tartu Ülikooli Füüsika Instituut on katsetuste käigus jõudnud magneesiumoksiidist moodustatud kristallini, mille ehitus on sama, mis tavalisel keedusoolal. Kuid kasutatav magneesiumoksiid on miljoneid kordi puhtam. Saasteaine rikub kristalli võimeid. Välja arvatud mõni eriline lisand, mida näpuotsa täiest veel näpuotsatäis lisatakse. See paneb kristalle helendama Tartlased tulid selle peale, et lisada kristalli valmistamiseks kasutatavale pulbrile kroomi. Ühe kindla kristalli kasvatamiseks kulub kuu-kaks. Kristallid saadakse ahjus, kus hoitakse eriti puhta magneesiumoksiidi ja kroomi
annaabi.ee 
