metallilisuse kandjast elavhõbedast. Kui võtta neid alkeemilise algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Looduses kulgeb protsess aeglaseslt. Kui kiirendada seda nn. Medikamendiga, võib kulda saada 40 päevaga, kui aga nn. Eliksiiriga , tekib kuld koguni ühe tunniga. Dzabir uuris, kirjeldas ja valmistas litriole , maarijaid , salapeetrit , väävel-, lämmastik- ja äädikhapet, kasutas destillatsiooni , sublimatsiooni, kristallimist jm. Euroopas tuntakse Dzabiri latiniseeritud nime all Geber. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 9) keskaja suurim alkeemik oli Abu Ali Ibn Sina (980-1037), kes sai euroopas tuntuks avicenna nime all. Ibn sina töötas välja alkeemilise õpetuse metallide loomusest. Ta arvas, et elavhõbe on metalliliste omaduste kandja, väävel aga annab metallidele võime muutuda tule mõjul. Erinevalt teistest alkeemkutest arvas Ibn Sina, et ühte metalli pole võimalik muuta
Ammustest aegadest saati olid kõige õilsamateks metallideks kuld ja hõbe, mis saadi kõige optimaalsemas vahekorras võetud puhtamast väävlist ja puhtamast elavhõbedast. Ent looduses kulgeb selline protsess väga aeglaselt ning seetõttu on vaja lisada erilist preparaati tarkade kivi. Peale kõige muu uuris, kirjeldas ja valmistas Dzabir ibn Hajjani vitrole, maarjaid, salpeetrit, väävel-, lämmastik- ja äädikhapet, kasutas destillatsiooni, sublimatsiooni, kristallimist jm. Siit ka põhjus, miks araablased Dzabir ibn Hajjanit "teaduste kuningaks" nimetasid. Ta andis suure panuse araabia alkeemiasse, mille omakorda üle võtsid eurooplased. Euroopas tuntakse Dzabir ibn Hajjanini latiniseeritud nime all Geber. Keskaja suurim alkeemik oli Abu Ali Ibn Sina (980 1037), kes sai Euroopas tuntuks Avicenna nime all. Ibn Sina töötas välja alkeemilise õpetuse metallide loomusest. Ta arvas, et elavhõbe on metalliliste
annaabi.ee 
