Ma hakkasin kirjutama seda tööd ja avastasin, et viimasel ajal ei ole mul vaja olnud õppida selgeks midagi sellist, mida ma ei vaja. Kuigi vahel tundub teisiti eelarvamused ainest! 1. Võte! Mulle sobib selliste ainete puhul süvalähenemine, püüan aru saada seoseid eelnevate ainetega ja mõista, mis on oluliseim mida juurde õppida. Minu eas toimub kindlasti juba teadmiste kristaliseerumine ja nii on mul võimalik luua seoseid juba elu jooksul kogetud, kuuldud ja omandatud teadmistega. Süvalähenemise puhul lülitan end kohe loengu alguses ainult loengu lainele. Selleks üritan istuda võimalikult esimestesse ridadesse ja ei ava arvutit. Nii ei teki ahvatlust loengus millegi muuga tegeleda ja tähelepanu on ainult õppejõul ja ainel! Ma olen üldiselt tajutüübi järgi auditiivne õppija. Mulle meeldib kuulata loenguid ja reeglina ma ei konspekteeri
Kordamisküsimused Tehnomaterjalid II 1. Metallide kristaliseerumine. Kuumutus- ja jahtumiskõver. Jämeda- ja peeneteralise struktuuri saamine Kristalliseerumiseks ehk kristallatsiooniks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia.