Kagu-Eestis kandle üksikud basskeeled valmis saateakordidega. Soov avardada kandle ulatust ja mänguvõimalusi viis 20. sajandi 50-ndail aastail kandleehitajaid mitme uue kandletüübi loomisele. Otsingute tulemusena tekkisid kromaatiline ja saatekannel. Viimane võimaldas mängida paljusid akorde kõikides helistikes. Muuseumi fondides on üle 50 kandletüübi. Siin on nimetute rahvapillimeeste- kandelehitajate kõrval Friedrich Voldemar Janseni, Juhan Zeigeri, Jaan Hivaski, Harald Kristali, Elmar Luhatsi, Väino Maala, Taavet Poska ja paljude teiste loodud pille. Pillikollektsioonis on mitu eesti talupoegade poolt valmistaud viiulit, moldpilli ja Põhja-Eestis ning saartel ja rannikualadel levinud hiiukannelt. Peeti endastmõistetavaks, et iga pillimees valmistas endale ise pilli. Kogemusi käidi hankimas naabrite juures ja neid anti edasi põlvest põlve. Vanades kroonikates ja dokumentides leidub rohkesti andmeid torupilli, tõenäoliselt juba 14
Kuidas temast just trummimängija sai, sellest räägib ta oma oma elulookassetil: “Mina vahe- tasin viiuli trummide vastu. Nimelt oli minu isa ostnud sügisel 3 terve puhkpilliorkestri pillide komplekti ühelt Saksa sõjaväeorkestrilt, mis Saksamaal alanud revolutsiooni pärast koju sõitis. Sealt sain suure ja väikese trummi, kaks timpanit (neid ma hakkasin kasutama alles 1931. aastast peale oma orkestris). Suure trummi löökjala konstrueeris mulle Kristali muusikaäri. Tom-tomide asemel kasutasin lihtsalt juurdemonteeritud tamburiine. Taldrikud olid päris head, aga liiga suured.” Strobeli trummimängija karjäär sai tegelikult alguse juba reaalkoolis õppimise ajal, kui ta oli mänginud mõningase aja, kuni koolidirektori resoluutse keeluni, Astoria hotelli viiuldaja Boris Kuhlmanni triole trumme tantsurütmideks. Varasematest töökohtadest mainib ta veel
annaabi.ee 
