sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma järgneval perioodil, keskaja esimestel sajanditel. Keskaeg valmistas ette uure rahvast ja kultuuride sündi, nüüdisaja peamiste religioonide kristluse, budismi, islam levikut (sel ajal peeri ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole) Rooma kultuur polnud keskajal ise arhailine. Selle ajastu vaimsust kehastas Euroopas ainuideoloogiaks saanud ristiusk ehk krislus, mis andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Kristlusele toetuv sümbolistlik maailmakäsitu siseloomustas kogu keskaegset kultuuri. Rahva mõtteviis avaldus kaksikusuks: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Sünteesides kristlikku käsitlust, antiikkultuuri mõjutusi (koolides õpiti Vergiliuse ja Ovidiuse loomingut) ning rahvatraditsioone, lõi ta palju sootuks uut ja originaalset.