RÜÜTLIKASVATUS
mõõga ja lõi sellega kolm korda pühitsetava õlale ning andis talle komekordse rituaalse
suudluse. See oli viimane mõõgalöök, mida rüütel ei ole pareerinud.
3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK.
3.1 KIRIKUIDEOLOOGIA.
Kirikuideoloogia püüdis oma arengus leida tuge maise maailma reaalses jõus. Sellelt jõult tuli
nõude ja jõuetute ning vaeste kaitsmist. Kirik kinnitas oma liitu kuningavõimuga, usaldades
kuningatele krisliku maailma kaitse sise- ja välisvenlaste vastu. Sisepoliitikas mõeldi selle all
ennekõike kuningate kohustust kaitsta kirikut temale Jumala usaldatud riigi territooriumil,
kirikule kuuluvat vara, kirikuteenreid, aga ka leski ja vaeslapsi. Neid kohustusi loetlesid
piiskopid kuningatele kroonimistseremooniate ajal ja need olid kujunenud kindlateks
õnnistamise rituaalideks oma sümbolitega. Kiriku ja nõrkade kaitsmine oli alati omavahel seotud
annaabi.ee 
