Krimmi kriis 2014.aastal
veebruaril kogunesid tuhanded tatarlased ja Ukraina-meelsed protestijad Krimmi
Ülemnõukogu juurde Simferpolis, kus nad kokku sattusid umbes 700 Venemaa-
meelsed protestijaga. Vladimis Konstantinov kes oli Krimmi Ülemnõukogu esimees,
teatas et Krimmi parlament ei kavatse arutada Ukrianast eraldumist. Keegi Venemaa-
meelne protestija teatas, et ta ei tahagi elada riigis ''mida juhivad Lääne-Ukraina
fašištid, kes tahavad hävitada vene keelt ja kultuuri. Üks krimmitatarlane ütles, et ''nad
ei oota Venemaalt midagi head ja et Ukraina ja Krimmi rahvuslastel on üks ja sama
vaenlane: Venemaa''. Kui Venemaa-meelsete ja Kiievi pooldajate vahel puhkesid
kokkupõrked, suri üks inimene infarkti ja üks tallati surnuks. Tatarlased moodustasid
omakaitseüksused, millega kutsusid aktiviste üles nendega liituma, et vältida
provokatsioone ja kaitsta kirikuid, mošeesid, sünagooge ja teisi tähtsaid paiku. Öö
annaabi.ee 
