Kirjutamist alustas Christie 1916. aastal. Tema esimene teos oli „Saladuslik juhtum Stylesis“, mis avaldati 1920. aastal. Kokku kirjutas Agatha 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20. näidendit. Tema teosed on ühed maailma enimmüüdud ja enimtõlgitud. Neid on müüdud ligi 4 miljardit ning tõlgitud ligi 103 erinevasse keelde. Mary Westmacott’i nime all kirjutas ta ka 6 armastusromaani, kuid need erilist tähelepanu ei pälvinud. Kirjaniku tuntumad krimiromaanid on „Roger Ackroydi mõrvamine“, „Süüdistuste tunnistaja“, „Mõrv idaekspressis“, „Surm lõpetab kõik“, „Vildakas maja“, „Surm niilusel“. Tema näidendit „Hiirelõks“ on mängitud Londoni West End’i teatris alates 1952. aastast kuni tänapäevani rohkem kui 24000 korda. Agatha Christie elas 85-aastaseks. Ta suri 12. jaanuaril 1976. aastal Inglismaal Oxfordshire’is Wallingfordi linnas.
Kirjutamist alustas Christie 1916. aastal. Tema esimene teos oli ,,Saladuslik juhtum Stylesis", mis avaldati 1920. aastal. Kokku kirjutas Agatha 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20. näidendit. Tema teosed on ühed maailma enimmüüdud ja enimtõlgitud. Neid on müüdud ligi 4 miljardit ning tõlgitud ligi 103 erinevasse keelde. Mary Westmacotti nime all kirjutas ta ka 6 armastusromaani, kuid need erilist tähelepanu ei pälvinud. Kirjaniku teised tuntumad krimiromaanid on näiteks ,,Roger Ackroydi mõrvamine", ,,Süüdistuste tunnistaja", ,,Mõrv idaekspressis". Tema näidendit ,,Hiirelõks" on mängitud Londoni West End'i teatris alates 1952. aastast kuni tänapäevani rohkem kui 24000 korda. Agatha Christie elas 85-aastaseks. Ta suri 12. jaanuaril 1976. aastal Inglismaal Oxfordshire'is Wallingfordi linnas. Teose probleemid ,,Laip raamatukogus" peamiseks probleemiks oli Ruby Keen'i mõrv ja selle
Paranes haridustase ning koos sellega ka lugemisoskus. Saadi aru vajadusest teada, mis toimub mujal maailmas. See omakorda suurendas ajalehtede arvu (1857 üks ajaleht, 1883 oli 10 ajalehte). Suurenes raamatute ja trükikodade arv. Suur ajakirjanduse kasv pidurdas raamatute levikut, kuna seal oli ilukirjanduslik lisa. Peamiselt levisid madalatasemega tõlkekirjandus, omamaist kirjandust ilmus suhteliselt vähe (rändkaupmehed ei pakkunud väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umbes 50x. Kasvas ka lugejaskond. Eriti suur algupärase kirjanduse vastane oli Jakob Kõrb
annaabi.ee 
