Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis
On ju paljudel
juhtudel kuritegu kurjategija ja ohvri vastastikuse suhte tulemus. Teadust ohvritest nimetatakse
,,viktimoloogiaks".1
Kuriteovastase ja ennetava võitluse teooria ja praktika käsitluses ei ole jutt viktimoloogiast
üldises mõttes, mis uurib absoluutselt kõiki ohvreid, vaid selle kriminaalsest suunast, mis uurib
ainult neid ohvreid, kes said sellisteks kuriteo toimepanemise tõttu, s.o. kriminaalsest
viktimoloogiast. 2
Eestis paraku ei ole see kriminoloogiaharu õiget hoogu sisse saanud. Erialases kirjanduses on
käsitletud seda vaid kõrvalprobleemina.3
Ilmselt on ohvrite igakülgne uurimine vajalik, sest paljud kannatanud on sattunud sellesse rolli
nende jaoks ohtliku, kuid sunnitud käitumise tõttu. 4
Vaatamata iga aastaga vähenevale registreeritud kuritegude hulgale Eestis, millest räägib allpool
esitatud joonisel statistika, on kuriteoohvrite edasise uurimise vajadus teadlaste ja praktikute