Seniesitatud teabe tervikus jääb mulje, et Eesti Vabariigi ajal on erikoolides õpilaste olukord veelgi halvenenud. Kas see ikka on nii? Siin on esile toodud peamised puudused, ei oleks õige öelda, et Eesti Vabariigi ajal on erikoolides halvenenud. Mitmed uuringuid erikoolide tulemuslikkusest on analüüsinud õpilaste edasist käekäiku peale erikoolist lahkumist, eelkõige noorte retsidiivsust ehk õigusrikkumiste jätkuvat sooritamist. Erikoolist lahkunud neidude ja noormeeste kriminogeensust hinnatakse kõrgeks, erinevate uuringute andmetel jääb retsidiivsete kasvandike hulk vahemikku 35%-100%. 2005. - 2006. aastal Kristi Kõivu ja Ene Mägi (2006) Allikakirjest pole leitav! tehtud ulatuslik uuring näitas, et erikoolide (pöörake tähelepanu, mis liiki erikoolidest on jutt!) [4] toimimist takistab nende ebaselge staatus ja funktsioonid, ressursside ja spetsialistide nappus ning puudused kasvatustöös. Erikoolide töötajate vahel valitsesid konfliktsed suhted ning õpilaste
30-nda eluaasta, ähvardab neid Alzheimer'i tõbi. XXY mehed (Klinefelteri sündroom) on keskmisest madalama IQ-ga, on vähem aktiivsed ja väiksema agressiivsusega ning kannatavad enam sotsiaalse stressi all. Need käitumuslikud iseärasused arenevad välja pärast puberteeti. XYY sagedus on populatsioonis 1:1000. Samas on leitud, et 3% vangidest ning hullumajas olevatest ravialustest on genotüübilt XYY. Kas lisa Y kromosoom soodustab agressiivsust ning kriminogeensust, on seni veel vaieldav. Siiski on kindlaid tõendeid, et XYY indiviididel on raskusi hariduse omandamisega, nad on püsimatumad, kontrollimatu temperamendiga ning hüperaktiivsemad kui XY mehed. XXX naised on käitumuslikult üsna sarnased normaalsete XX naistega, kuid neil on raskusi rääkimisega, nende verbaalne IQ on keskmisest madalam ning neil on suhtlemisraskusi. XO naised (Turneri sündroom) kannatavad kuulmishäirete all (50% juhtudest). Kuigi
annaabi.ee 
