Kriminaalpoliitika kordamine
kulul
Omamoodi probleemi võiks tekitada oht, et Eestis hakatakse sooritama naaberriikidest pärit
kurjategijate poolt tegusid, mille eest nende kodumaal karistatakse surmanuhtlusega, kui Eestis on
surmanuhtlus kaotatud. Ent säärane olukord oleks reguleeritav riikidevaheliste lepingute ja muude
meetmetega.
Eestis on aastail 1991-1996 praeguseks ajaks surma mõistetud 8 kurjategijat. Kui eluaegseid
vanglakaristusi hakatakse mõistma meie kriminogeenset situatsiooni arvestades ka 2 või 3 korda
sagedamini, on inimeste koguarv, keda see otseselt puudutab, väike. Ilmselt ei löö nendegi
pikaajaline ülalpidamine auku riigi eelarvesse. Positiivse poole 'pealt võib arvestada Euroopa
riikide ja rahvaste arengutee usaldamise korral ka nendepoolse toetusega. Ei maksa unustada, et
neile sarnaselt tuleb meil üles ehitada kogu kurjategijate kohtlemise süsteem ja eluaegne
annaabi.ee 
