Euroopa Liidu kriminaalõigus
Enam
selliseid erisusi, nagu varem oli, pole. Lissaboni leppega muutus kriminaalõigus EL poliitika
põhivaldkondade osaks. EL aluslepinguteks on nüüd EL leping ja EL toimimise leping, mis
reguleerivad valdkonda. Lisaks erisätetele kohalduvad valdkonnale ka kõik EL õiguse
põhimõtted. Nüüd võib liikmesriigi vastu minna Euroopa Kohtusse. EL leping toob välja, et
austatakse liikmesriikide eripärasid, see välistab ühtse kriminaalõiguse kehtestamist. Ainult
kriminaalvaldkonnas on võimalik pidurdada eelnõu menetlust, kui see on vastuolus riigisisese
korraga või tavaga. Siis algavad läbirääkimised.
Euroopa vahistamismääruse kasutamisele võtt – see võeti vastu raamotsusega, sellega kaasnes
palju probleeme ja kohtupraktikat, mis on ajendanud selle edasist arengut. See otsus lubab
kodanikke liikmesriikide vahel välja anda – võib taotleda teiselt liikmesriigilt vahistamist ja
üleandmist.