vabaduskaotuseni – mis on piisavalt range ja samaväärne karistusmääradega muude raskete kuritegude eest (nagu N: sunniviisiline seksuaalvahekord). 2012 a. aprillis jõustus karistusseadustikus senise orjastamise paragrahvi asemel uue kuriteokoosseisuna inimkaubandus, mis on väga raske kuriteoliik ja mille puhul on tegemist isikuvabaduse ning väärikuse tõsise rikkumisega. 2012 a. aruandeperioodi jooksul viisid Eesti ametivõimud läbi 32 uut kriminaaluurimist ja võtsid kohtulikule vastutusele kuus inimkaubitsejat; (2011. aastal sama seadusmääruse eelmise redaktsiooni alusel viidi läbi kolm kriminaaluurimist ja võeti kohtulikule vastutusele üks isik). Kõik selle aruandlusperioodi kuus kohtuasja olid seotud prostitutsiooni vahendamisega ja olid perioodi lõppedes veel lahendamata. Uue seadusandluse alusel ei mõistetud süüdi ühtegi süüdistatavat. Üks isik mõisteti süüdi inimkaubitsemise toetamise
tulemusena ning talle ei avaldatud kontrolli käigus tuvastatut. EIÕK leidis, et artikli 8 riive on põhjendatud riigi julgeolekuga. Ühiskondliku turvalisuse huvides Ühiskondlik turvalisus privaatsusõiguse riive õigusliku alusena artikli 8 (2) tähenduses on mõnevõrra sarnane samas paragrahvis sisalduva teise alusega, milleks on korratuse või kuriteo ärahoidmine. Ühiskondlik turvalisus on alusena üldisem ning ei sisalda eeldusena konkreetset kuritegu ega kriminaaluurimist. EIÕK on sisustanud ühiskondlikku turvalisust mh kaasuses Üner vs. Madalmaad, kus kaevaja esitas kaebuse EIÕK-sse, kuna ta leidis, et tal on Hollandiga tugev side ning tema väljasaatmine rikub tema õigust pereelule ning privaatsusele. EIÕK leidis, et sõltumata tiheda perekondliku sideme olemasolule on kaebaja alalise elamisloa tühistamine ja väljasaatmine kooskõlast artikliga 8 (2) ühiskondliku turvalisuse huvides. Kaasustes Kaya vs. Saksamaa ja Onur vs
annaabi.ee 
