Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis
kriminaalse õiguse mõttes tuleb mõista füüsilisi ja psüühilisi õigusvastaseid toiminguid, mis
vastavad tapmise (KrS § 113), raske tervisekahjustuse tekitamise (KrS § 118), kehalise
väärkohtlemise (KrS § 121) või piinamise (KrS § 122) koosseisule. 83
Vägistamine on raskeim, kuid samal ajal ka levinuim kõigist seksuaalse enesemääramise
vastastest süütegudest. Erialakirjanduses kirjeldatakse, et paljude riikide kriminaalkohtu
praktikas on seksuaalsete rünnete ohvrite kriminaalsituatsioonis käitumise hindamise probleem
«raskeim ja enim vaidlusi põhjustavaks». Peamised raskused kontsentreeruvad küsimuse ümber,
milline oli kannatanu tahe juhtudel, kui ta objektiivselt olemas olnud võimalustel vältida
suguühendusse astumist (puudub jäme vägivald, on olemas võimalus põgeneda, abi kutsuda) ei
astu selleks mingeid samme. Enamgi veel, tema toimingud lubavad eeldada tema nõusolekut
sugulisele lähedusele.