Kriminaalpoliitika kordamine
Kurjategijate
karistamise poliitikas on siin täheldatav pidev sanktsioonide pehmenemine, mille alguseks oli ke-
haliste karistuste ja surmanuhtluse asendamine vanglakaristusega ning jätkuks juba XX sajandil
vanglakaristuse pidev lühenemine ning asendamine mittevabaduskaotuslike alternatiividega. Praegu
oleme jõudnud olukorda, kus paljudes Euroopa riikides on põhikaristuseks rahatrahv ja muud
mittevabaduskaotuslikud karistused. Kuidas sai võimalikuks niisugune kriminaalsanktsioonide
pehmendamine, millega koos loomulikult on järjest enam loobutud ka surmanuhtlusest?
Koos inimeste elujärje ja vabaduste pideva kasvuga võivad üha pehmemad karistused asendada
varasemaid karme sanktsioone, kutsudes esile soovitud efekti. Näiteks vabadus, mis võetakse ära
vanglakaristusega, lühendab aega, mida praeguses Euroopas on võimalik hoopis meeldivamalt või
kasulikumalt mööda saata kui varem. Koos arvuka keskklassi tekkega on muutunud üha