Kriminaalpoliitika kordamine
Mis saab siis, .kui kuritegusid hakkavad
toime panema inimesed, kelle igapäevane elu oma päritolumaal on tingimuste poolest hullem kui
viibimine Euroopa vanglas, kellel on hoopis teised arusaamad näiteks kriminaalsanktsioonide
karmusest ning kes eriti ei suhtle põliselanikkonnaga? Kas sellises olukorras jätkab efektiivset
funktsioneerimist senine suhteliselt leebe kuritegevuse kontrolli süsteem, on paljuski küsitav. Seega
ei ole võimatu, et Euroopa riikides rakendatavad kriminaalsanktsioonid karmistuvad juba
lähitulevikus.
Kriminaalkaristuste tõhususe hindamisel eristatakse eri- ja üldpreventiivset efekti. Teatavate
reservatsioonidega võib surmanuhtluse eripreventiivset efekti hinnata l00%-le, sest hukatud [1845]
kurjategija uut kuritegu enam toime ei pane. Eluaegse vanglakaristuse võime ära hoida kuritegude
toimepanemist sama isiku poolt on kahtlemata väiksem. Jääb ikkagi kasvõi teoreetiline võimalus
põgenemiseks, samuti uue kuriteo toimepanemiseks vanglas
annaabi.ee 
