Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus
"Surnud maja"
sümboliseeib sunnitööliste maailma. Teoses rõhutab kirjanik inimloomuse vastuolulisust, hea
ja kurja paratamatut kooslust ning pöördub taas rahvalike juurte, "vene hinge" uurimise poole.
See töö ilmus ajakirjas Vremja 1860-ndail aastail, Dostojevski enda sunnitöö ja Siberi elust.
Teos koosneb tervest reast kirjeldustest, millised käsitlevad Siberi sunnitööliste elamispaiku ja
elanikke, nende elu ja üksikute tegelaste iseloome. Minategelaseks on kriminaalroimar
Aleksander Gorätskin, kelles autor kujutab osaliselt iseennast. Sunnitööliste elu kujutatakse
siin igal ajal tööpäeval, pühapäeval, õhtul, saunas, lõbutsedes ja karistust kandes. Tuuakse
esile nende iseloomulikke üldomadusi: õiglust, usklikkust, töötahet. Samuti nende pahelisi
külgi toorust, karmust, joomatõbe, pillamishimu, klatsiarmastust jne. Näidatakse, kuidas
peaks vange kohtlema. Nad peavad end üldiselt süütult kannatajaiks, ei kahetse oma tegusid.