Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
siiski oli subsidiaarne). Kirjutatud õiguse kõrval kehtis kohalik tavaõigus.
Seevastu majanduslikud eeldused olid olemas ammu enne Saksamaa ühinemist 1871. aastal. Need
täitusid seal, kus vajadus oli põletaivam: kaubandusõiguse ja krediidinduse alal (veksliseadus 1847,
kaubandusseadustik 1861).
Saksa eri osariikides sündis varemgi seadusi, kuid ühtne üleriiklik seadusandlus sai hoo alles peale
keisririigi loomist.
1871 ülesaksamaaline kriminaalseadustik
1877 tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadustikud
1873.a sai Reichstag ülesande hakata ette valmistama uut tsiviilseadustikku, selle
ettavalmistuskomisjon alustas tegevust 1874. aastal.
Komisjoni juhtis Bernhard Windsheid, juhtivaid pandektiõiguse tundjaid. Ülejäänud komisjoni liikmed
olid samuti juristid, enamus neist lähedased pandektiõiguslikule suunale. Pandektismi suhtuti kui
suurde autoriteeti, mistõttu esitati ka praktilisest õiguselust lahkuminevaid seisukohti. Komisjon
töötas suletud uste taga.