Kriminaalpoliitika kordamine
23
mille alusel saab niisugust otsust teha. Kes on selleks pädev ning missugustele hinnangutele tuginetakse?
Kuritegu, milles süüdiolekuga otsust põhjendada, ju korda saadetud pole, samuti ei ole tegemist psühhiaatria
kompetentsi kuuluvate juhtumitega. Seega tekib vajadus hakata tegema väga täpseid individuaalseid
kriminaalprognoose, et selgitada välja kõige suurema retsidiivsuse ohuga isikud.
Retsidiivsuse prognoosimiseks on kasutatud kahte meetodit kliinilist ja statistilist hindamist , mille puhul
hinnatakse neid teadaolevaid faktoreid, mis seostuvad positiivselt tulevase kriminaalse aktiivsusega. Kuna
juba 1980. aastatel näidati uuringutes, et kliinilise hinnanguga ei ole retsidivismi võimalik korrektselt
ennustada*20 , eelistatakse praegusel ajal just statistilist riski hindamist